Privaatsus internetis – mis see on ja kuidas seda mõista?
Digitarga artiklitest on aastate jooksul nii mõnelgi korral läbi jooksnud sõna „privaatsus“ – termin, mida saadavad usaldamatuse, varjamise, kartuse ja kohati ka kuritegelikkuse toonid. Ometi pole me digitaliseeruva maailma kontekstis privaatsusest lähemalt rääkinud, kui seda on juba ammu teinud Hillar Põldmaa artiklis „Kas isikuandmeid varjata või kasutada?“. Võtan siin ette mitmeosalise artiklisarja, kus selgitan lähemalt, mis privaatsus on, mis on selle rikkumine ja kuidas vältida teabe soovimatut laialikandumist.
Privaatsus tähendab avaldamiseks soovimatuid andmeid
Privaatsuse mõiste tuleneb ladina keelest (privatus) ning ühest eestikeelset vastet on sellele peaaegu võimatu anda, kuna tegemist on pigem tunnetusliku kui faktilise mõistega.Macmillan English Dictionary ja Wikipedia abil võiks sõna „privaatne“ tõlgendada kui„muust eralduv; piiratud; vabadus teha asju ilma, et teised Sind jälgiksid või teaksid, mida Sa teed“.
Lihtsamaks ei tee privaatsuse mõistmist ka valdkondlik segadus. Näiteks oma koduhoovis võib privaatsuseks nimetada seda, et keegi üle heki ei näe. Internetis aga tähistab privaatsus eeskätt kasutaja andmete puutumatust määral, mil kasutaja seda lubab või keelab. Vahe argieluga tuleneb ka sellest, et kui üle heki piidlejat saad oma silmaga näha, siis internetis rikutud privaatsusest saab enamasti teada tagantjärele.
Internetiprivaatsus on laias laastus õigus, et mitte keegi ei pääse ilma Sinu loata ligi Sinu arvutis või veebis asuvatele failidele, meilidele, internetis külastatud lehtede ajaloole ja muudele andmetele, mis võiksid rikkuda või vähendada Sinu anonüümsust.
Privaatsuse rikkumine on suhteline
Kõige keerulisem osa privaatsusest on selle suhtelisus. Näiteks, kui sisestad CV-Online’i oma isikuandmed ning üldise eluloo, on privaatsusega kõik hästi – Sa oled need andmed teadlikult sisestanud ning nõustunud portaali privaatsustingimustega.
Kui aga samad andmed peaksid äkitselt välja ilmuma mõnel tundmatul veebilehel, on Sinu privaatsust jämedalt rikutud. Kuid kas ikkagi on? Oluline on tähele panna, et erinevate veebiteenuste kasutustingimustes on kirjas, kas ning mille jaoks sinu isikuandmeid kasutatakse.
Sama CV-Online’i näite teeb oluliselt keerulisemaks kasutajatingimuste punkt, mis ütleb:
„3.10. CV-Online’il on õigus edastada andmebaasi sisestatud isiklikke andmeid ka teistes riikides asuvatele andmebaasidele.“
Seega omab CV-Online õigust võtta Sinu andmeid ning neid teistes andmebaasides kasutada. See omakorda tähendab, et privaatsuse rikkumine algab täpselt sealt, kus kasutaja tunneb, et seda on riivatud.
Mis juhtub, kui kasutaja privaatsust rikutakse?
Veel üks segadust tekitav osa privaatsuse juures on selle rikkumise tagajärjed. Mis siis õigupoolest juhtub, kui keegi levitab või jälgib Sinu isikuandmeid? Lühike vastus on, etesialgu ei juhtu sellest midagi. Ja ei pruugi ka kunagi juhtuda. Leebemas versioonis on probleem andmete lekkimine ise – sellisel juhul on kogu mure lahendatav info eemaldamisega sealt, kus see olema ei peaks.
Karmimad on lood, kui lekkinud andmeid kasutatakse kuritegelikes skeemides. Näiteks, kui lekivad kasutaja isikuandmed ja krediitkaardinumber, on kurjategijatel võimalik kasutaja krediitkaart n-ö tühjaks teha. Samuti võib palju meelehärmi tekitada kaaperdatud kasutajatunnus mõnes foorumis, suhtlusportaalis vmt.
Seega, kui privaatsuse rikkumisest on saanud tõsine probleem, tuleks abi otsida korrakaitseasutustest. Paraku aga on seadusandlus siin valdkonnas ajast kõvasti maha jäänud, ega oska privaatsuse rikkumisega midagi peale hakata, kuni lekkinud andmetega pole tehtud midagi kriminaalse piiripealset.
Mis on kasutaja privaatsuse rikkumine?
• Andmete avaldamine ilma kasutaja nõusolekuta;
• Privaatsus on seadusandlikult minimaalselt reguleeritud ja kuulub seega peaasjalikult juhtumipõhiste õigusküsimuste ringi;
• Probleemid algavad enamasti siis, kui privaatsust on juba rikutud ning ära kasutatud.
Kuidas ennast veebis nuhkijate eest kaitsta?
Pole mingi saladus, et internetikasutaja privaatsuse arvelt on võimalik palju raha teenida. Nimelt on erinevad ettevõtted valmis sinust ja sinu andmetest ülevaate saamiseks raha investeerima ning teenusepakkujad püüavad omakorda sinu kohta võimalikult palju infot koguda. Täna keskendume sellele, kuidas ennast kübermaailmas kaitsta ja kuidas surfata veebis nii, et sinu elementaarne privaatsus oleks tagatud.
Miks peaks oma privaatsust hoidma?Ehkki paljud inimesed peavad enda kohta käivat infot väheoluliseks, siis tegelikult on see pisut naiivne ning kergeusklik lähenemine. Nimelt tegelevad paljud ettevõtted spetsiaalselt inimeste profiilide loomisega, mida on siis võimalik teistele ettevõtetele müüa. Nemad omakorda uurivad neid profiile ja töötavad välja kas inimeste gruppidele või konkreetsele isikule suunatud teenuste ja toodete sooduspakkumised ja reklaamid. Ning see süsteem töötab uskumatult hästi. Mõistagi, ühest küljest on tore saada ainult sulle koostatud ja mõeldud sooduspakkumisi ja reklaame, kuid teatavasti pole tasuta lõunaid olemas. Vastutasuks tuleb loovutada kogu sinu kohta käiv info, alustades sünnipäevast ja lõpetades elustiiliharjumustega. Peamiselt huvitab ettevõtteid info sinu internetikasutamise harjumuste ja tegevuste kohta, ning kogu sinu kohta käiv veebist kättesaadav personaalne info on väga väärtuslik.
Kuidas jälitajaid takistada?Enamasti külastatakse veebi läbi internetilehitseja ning see on ka koht, kus on võimalik oma privaatsuse kaitsmiseks ettevaatusabinõud kasutusele võtta. Oma privaatsuse kindlustamiseks tasub esiteks üle vaadata brauseri sisuseaded (Content settings): hea mõte on välja lülitada kolmandate osapoolte küpsiste lubamine ning küpsiste kustutamine peale internetikülastuse lõpetamist. Need seaded on kättesaadavad igas enamlevinud internetilehitsejas ning kättesaadavad on need tavaliselt Valikute menüüs.
Spetsiaalsed rakendused Oma privaatsuse täielikuks tagamiseks brauseri enda seadetest tavaliselt siiski ei piisa – sellega saavad palju paremini hakkama selleks ette nähtud rakendused, mida on võimalik brauseritele lisada. Mõned tööriistad aitavad sul näiteks avastada lehekülgi, mis sinu isiklikku infot kolmandatele osapooltele jagavad, millised kolmandad osapooled sinust räägivad ja kes sinu tegevust erinevatel lehekülgedel jälgivad. Need tööriistad ei ole kunagi suunatud konkreetse teenuse või ettevõtte vastu, vaid toimivad ühtlase kaitsena sinu privaatsuse tagamiseks.
Adblock Plus – Tegemist on ühe populaarseima reklaami keelamise rakendusega ja selleks on ka põhjust. Antud tööriist suudab avastada ja keelata enamuse veebilehekülgedel kuvatavast reklaamist. Lisaks on Adblock’ile võimalik paigaldada Antisocial’i nimeline teenus, mis keelab pärast sinu lahkumist erinevatelt sotsiaalvõrgustike lehekülgedelt lahkumist sinu andmete vahendamise.
Ghostery – antud rakendus saab suurepäraselt hakkama nähtamatute jälgivate küpsiste ja lisadega mitmetel veebiaadressidel. Seejuures annab tarkvara sulle võimaluse kõiki neid jälitajaid ka näha ja ükshaaval blokeerida, või saad kasutada võimalust kõik korraga blokeerida ja sa ei pea nende pärast enam kunagi muretsema. Tegemist on rakendusega, mille tegevus ei ole piiratud ainult pealetükkivate sotsiaalvõrgustikega, vaid eemaldab ka võimalikest reklaamivõrgustikest ja mujalt lähtuvad suunatud reklaamid.
ScriptNo – Google Chrome’ile paigaldatav ScriptNo rakendus on suhteliselt sarnane Ghostery’iga, hoolitsedes selle eest, et mistahes skript (veebi kirjutatud tarkvarakood) veebilehekülgi külastades oleks keelatud. Arvestades, et täna on julge enamus lehekülgedest skriptidega täidetud, tähendab see veebilehtede nö “katkiminemist” – teisisõnu, veebilehe sisust aru saamine muutub küllaltki keeruliseks. Selleks, et lehekülge loetavaks muuta, tuleb hakata skripte ükshaaval uuesti lubama. Võrreldes eelpool toodud rakendustega on ScriptNo puhul tegemist pidevat sekkumist nõudva tarkvaraga ning privaatsuse kaitsmisel on see juba pigem äärmuslik abinõu ja sobib seega pigem edasijõudnud arvutikasutajatele.
DoNotTrackMe – Kuigi pea kõigis populaarsemates internetilehitsejates on olemas “Do not track” (mitte jälitada) nimeline võimalus, siis oluliselt tõhusamaks muudab selle ka DoNotTrackMe lisarakendus. Selle põhiline ülesanne on takistada üleliigse info liikumist sinu arvutist võrku. Näiteks kui sa külastad lehekülge, millel on Facebook’i või Google+ nupud (jagamiseks või meeldimiseks), siis vaikimisi saadetakse võrku teade sinu viibimisest sellisel leheküljel. Rakenduse abil on sul aga võimalik ise selektiivselt valida, millist infot oled sa nõus võrku jagama.
Priv3 – Antud tarkvara on saadaval vaid Firefox’i kasutajatele. Tegemist on samalaadse rakendusega, nagu seda on Do Not Track Plus, kuid lehekülje elementide mittekuvamise asemel muudab tarkvara privaatsust rikkuvad leheküljeosad mitteaktiivseteks. Vähemalt senikauaks, kuni sa ei soovi neid ise kasutada.
Oma privaatsuse optimaalseks kaitsmiseks piisab täiesti Ghostery, Adblock’i ning Do Not Track Plus’i kasutamisest ning need on ühel või teisel kujul kättesaadavad nii Chrome’ile, Firefox’ile, Safari’le, Opera’le kui ka Internet Explorer’ile ja teistele populaarsematele brauseritele.
Digitarga artiklitest on aastate jooksul nii mõnelgi korral läbi jooksnud sõna „privaatsus“ – termin, mida saadavad usaldamatuse, varjamise, kartuse ja kohati ka kuritegelikkuse toonid. Ometi pole me digitaliseeruva maailma kontekstis privaatsusest lähemalt rääkinud, kui seda on juba ammu teinud Hillar Põldmaa artiklis „Kas isikuandmeid varjata või kasutada?“. Võtan siin ette mitmeosalise artiklisarja, kus selgitan lähemalt, mis privaatsus on, mis on selle rikkumine ja kuidas vältida teabe soovimatut laialikandumist.
Privaatsus tähendab avaldamiseks soovimatuid andmeid
Privaatsuse mõiste tuleneb ladina keelest (privatus) ning ühest eestikeelset vastet on sellele peaaegu võimatu anda, kuna tegemist on pigem tunnetusliku kui faktilise mõistega.Macmillan English Dictionary ja Wikipedia abil võiks sõna „privaatne“ tõlgendada kui„muust eralduv; piiratud; vabadus teha asju ilma, et teised Sind jälgiksid või teaksid, mida Sa teed“.
Lihtsamaks ei tee privaatsuse mõistmist ka valdkondlik segadus. Näiteks oma koduhoovis võib privaatsuseks nimetada seda, et keegi üle heki ei näe. Internetis aga tähistab privaatsus eeskätt kasutaja andmete puutumatust määral, mil kasutaja seda lubab või keelab. Vahe argieluga tuleneb ka sellest, et kui üle heki piidlejat saad oma silmaga näha, siis internetis rikutud privaatsusest saab enamasti teada tagantjärele.
Internetiprivaatsus on laias laastus õigus, et mitte keegi ei pääse ilma Sinu loata ligi Sinu arvutis või veebis asuvatele failidele, meilidele, internetis külastatud lehtede ajaloole ja muudele andmetele, mis võiksid rikkuda või vähendada Sinu anonüümsust.
Privaatsuse rikkumine on suhteline
Kõige keerulisem osa privaatsusest on selle suhtelisus. Näiteks, kui sisestad CV-Online’i oma isikuandmed ning üldise eluloo, on privaatsusega kõik hästi – Sa oled need andmed teadlikult sisestanud ning nõustunud portaali privaatsustingimustega.
Kui aga samad andmed peaksid äkitselt välja ilmuma mõnel tundmatul veebilehel, on Sinu privaatsust jämedalt rikutud. Kuid kas ikkagi on? Oluline on tähele panna, et erinevate veebiteenuste kasutustingimustes on kirjas, kas ning mille jaoks sinu isikuandmeid kasutatakse.
Sama CV-Online’i näite teeb oluliselt keerulisemaks kasutajatingimuste punkt, mis ütleb:
„3.10. CV-Online’il on õigus edastada andmebaasi sisestatud isiklikke andmeid ka teistes riikides asuvatele andmebaasidele.“
Seega omab CV-Online õigust võtta Sinu andmeid ning neid teistes andmebaasides kasutada. See omakorda tähendab, et privaatsuse rikkumine algab täpselt sealt, kus kasutaja tunneb, et seda on riivatud.
Mis juhtub, kui kasutaja privaatsust rikutakse?
Veel üks segadust tekitav osa privaatsuse juures on selle rikkumise tagajärjed. Mis siis õigupoolest juhtub, kui keegi levitab või jälgib Sinu isikuandmeid? Lühike vastus on, etesialgu ei juhtu sellest midagi. Ja ei pruugi ka kunagi juhtuda. Leebemas versioonis on probleem andmete lekkimine ise – sellisel juhul on kogu mure lahendatav info eemaldamisega sealt, kus see olema ei peaks.
Karmimad on lood, kui lekkinud andmeid kasutatakse kuritegelikes skeemides. Näiteks, kui lekivad kasutaja isikuandmed ja krediitkaardinumber, on kurjategijatel võimalik kasutaja krediitkaart n-ö tühjaks teha. Samuti võib palju meelehärmi tekitada kaaperdatud kasutajatunnus mõnes foorumis, suhtlusportaalis vmt.
Seega, kui privaatsuse rikkumisest on saanud tõsine probleem, tuleks abi otsida korrakaitseasutustest. Paraku aga on seadusandlus siin valdkonnas ajast kõvasti maha jäänud, ega oska privaatsuse rikkumisega midagi peale hakata, kuni lekkinud andmetega pole tehtud midagi kriminaalse piiripealset.
Mis on kasutaja privaatsuse rikkumine?
• Andmete avaldamine ilma kasutaja nõusolekuta;
• Privaatsus on seadusandlikult minimaalselt reguleeritud ja kuulub seega peaasjalikult juhtumipõhiste õigusküsimuste ringi;
• Probleemid algavad enamasti siis, kui privaatsust on juba rikutud ning ära kasutatud.
Kuidas ennast veebis nuhkijate eest kaitsta?
Pole mingi saladus, et internetikasutaja privaatsuse arvelt on võimalik palju raha teenida. Nimelt on erinevad ettevõtted valmis sinust ja sinu andmetest ülevaate saamiseks raha investeerima ning teenusepakkujad püüavad omakorda sinu kohta võimalikult palju infot koguda. Täna keskendume sellele, kuidas ennast kübermaailmas kaitsta ja kuidas surfata veebis nii, et sinu elementaarne privaatsus oleks tagatud.
Miks peaks oma privaatsust hoidma?Ehkki paljud inimesed peavad enda kohta käivat infot väheoluliseks, siis tegelikult on see pisut naiivne ning kergeusklik lähenemine. Nimelt tegelevad paljud ettevõtted spetsiaalselt inimeste profiilide loomisega, mida on siis võimalik teistele ettevõtetele müüa. Nemad omakorda uurivad neid profiile ja töötavad välja kas inimeste gruppidele või konkreetsele isikule suunatud teenuste ja toodete sooduspakkumised ja reklaamid. Ning see süsteem töötab uskumatult hästi. Mõistagi, ühest küljest on tore saada ainult sulle koostatud ja mõeldud sooduspakkumisi ja reklaame, kuid teatavasti pole tasuta lõunaid olemas. Vastutasuks tuleb loovutada kogu sinu kohta käiv info, alustades sünnipäevast ja lõpetades elustiiliharjumustega. Peamiselt huvitab ettevõtteid info sinu internetikasutamise harjumuste ja tegevuste kohta, ning kogu sinu kohta käiv veebist kättesaadav personaalne info on väga väärtuslik.
Kuidas jälitajaid takistada?Enamasti külastatakse veebi läbi internetilehitseja ning see on ka koht, kus on võimalik oma privaatsuse kaitsmiseks ettevaatusabinõud kasutusele võtta. Oma privaatsuse kindlustamiseks tasub esiteks üle vaadata brauseri sisuseaded (Content settings): hea mõte on välja lülitada kolmandate osapoolte küpsiste lubamine ning küpsiste kustutamine peale internetikülastuse lõpetamist. Need seaded on kättesaadavad igas enamlevinud internetilehitsejas ning kättesaadavad on need tavaliselt Valikute menüüs.
- Privaatsuse seisukohast vaadatuna on mõistlik peale sotsiaalvõrgustike külastamist ennast ka antud teenusest või võrgustikust välja logida. Olles oma privaatsuse pärast eriliselt murelik, ent soovides siiski mõnda huvitavat lehekülge külastada, pakuvad enamlevinud brauserid ka “jäljetut brausimist”, mis keelab igasuguse infovahetuse veebilehtedega ning ka sinu arvutisse ei salvestata külastatud veebilehekülgedest ühtegi jälge.
Spetsiaalsed rakendused Oma privaatsuse täielikuks tagamiseks brauseri enda seadetest tavaliselt siiski ei piisa – sellega saavad palju paremini hakkama selleks ette nähtud rakendused, mida on võimalik brauseritele lisada. Mõned tööriistad aitavad sul näiteks avastada lehekülgi, mis sinu isiklikku infot kolmandatele osapooltele jagavad, millised kolmandad osapooled sinust räägivad ja kes sinu tegevust erinevatel lehekülgedel jälgivad. Need tööriistad ei ole kunagi suunatud konkreetse teenuse või ettevõtte vastu, vaid toimivad ühtlase kaitsena sinu privaatsuse tagamiseks.
Adblock Plus – Tegemist on ühe populaarseima reklaami keelamise rakendusega ja selleks on ka põhjust. Antud tööriist suudab avastada ja keelata enamuse veebilehekülgedel kuvatavast reklaamist. Lisaks on Adblock’ile võimalik paigaldada Antisocial’i nimeline teenus, mis keelab pärast sinu lahkumist erinevatelt sotsiaalvõrgustike lehekülgedelt lahkumist sinu andmete vahendamise.
Ghostery – antud rakendus saab suurepäraselt hakkama nähtamatute jälgivate küpsiste ja lisadega mitmetel veebiaadressidel. Seejuures annab tarkvara sulle võimaluse kõiki neid jälitajaid ka näha ja ükshaaval blokeerida, või saad kasutada võimalust kõik korraga blokeerida ja sa ei pea nende pärast enam kunagi muretsema. Tegemist on rakendusega, mille tegevus ei ole piiratud ainult pealetükkivate sotsiaalvõrgustikega, vaid eemaldab ka võimalikest reklaamivõrgustikest ja mujalt lähtuvad suunatud reklaamid.
ScriptNo – Google Chrome’ile paigaldatav ScriptNo rakendus on suhteliselt sarnane Ghostery’iga, hoolitsedes selle eest, et mistahes skript (veebi kirjutatud tarkvarakood) veebilehekülgi külastades oleks keelatud. Arvestades, et täna on julge enamus lehekülgedest skriptidega täidetud, tähendab see veebilehtede nö “katkiminemist” – teisisõnu, veebilehe sisust aru saamine muutub küllaltki keeruliseks. Selleks, et lehekülge loetavaks muuta, tuleb hakata skripte ükshaaval uuesti lubama. Võrreldes eelpool toodud rakendustega on ScriptNo puhul tegemist pidevat sekkumist nõudva tarkvaraga ning privaatsuse kaitsmisel on see juba pigem äärmuslik abinõu ja sobib seega pigem edasijõudnud arvutikasutajatele.
DoNotTrackMe – Kuigi pea kõigis populaarsemates internetilehitsejates on olemas “Do not track” (mitte jälitada) nimeline võimalus, siis oluliselt tõhusamaks muudab selle ka DoNotTrackMe lisarakendus. Selle põhiline ülesanne on takistada üleliigse info liikumist sinu arvutist võrku. Näiteks kui sa külastad lehekülge, millel on Facebook’i või Google+ nupud (jagamiseks või meeldimiseks), siis vaikimisi saadetakse võrku teade sinu viibimisest sellisel leheküljel. Rakenduse abil on sul aga võimalik ise selektiivselt valida, millist infot oled sa nõus võrku jagama.
Priv3 – Antud tarkvara on saadaval vaid Firefox’i kasutajatele. Tegemist on samalaadse rakendusega, nagu seda on Do Not Track Plus, kuid lehekülje elementide mittekuvamise asemel muudab tarkvara privaatsust rikkuvad leheküljeosad mitteaktiivseteks. Vähemalt senikauaks, kuni sa ei soovi neid ise kasutada.
Oma privaatsuse optimaalseks kaitsmiseks piisab täiesti Ghostery, Adblock’i ning Do Not Track Plus’i kasutamisest ning need on ühel või teisel kujul kättesaadavad nii Chrome’ile, Firefox’ile, Safari’le, Opera’le kui ka Internet Explorer’ile ja teistele populaarsematele brauseritele.